Saun ja muuseum

Muuseumid pakuvad külastajatele nii saunalugusid, kui saunaprogramme. Osades muuseumides on võimalik broneerida ka sauna, aga anna kindlasti aegsasti saunasoovist märku!

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi õuel on väike suitsusaun, kus arvatavasti ka tohtrihärra omal ajal leili võttis ning ihu haris. Manitsussõnades tervise hoidmise kohta on Võru linnatohter saunagi nimetanud: „Vähemalt üks kord nädalas on vaja kogu keha puhtaks pesta, talvisel ajal saunas ehk soojas toas, suvel jões või järves.“
Saunakese eesruumis on pesuköök, kus suures katlas vett soojendati ning puust pesupalides ja kaussides rõivaid leotati ning pesti. 
Huvilised saavad muuseumis sauna ja pesukööki uudistada ning saunahõngugi tunda.  

Eesti Rahva Muuseumis näitus "Õige keha, vale keha?". Üks osa sellest ka inimese elukaar ning seal kesksel kohal saun, kus elu nii algas kui ka lõppes.

Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumi sõjatehnika angaaris avati 2015. aastal näitus Eesti kaitseväelaste 11-aastasest teenistusest Afganistanis. Ekspositsiooni keskmes on Helmandi provintsis baaslaagris Camp Bastion Eesti kaitseväelaste poolt ehitatud saun, mis pärast operatsiooni lõppu Eestisse toodi ja muuseumis uuesti üles seati. Saun on täiesti töökorras tänaseni ning veteranid kasutavad seda aeg-ajalt. Näitus esitleb Eesti kaitseväelaste tehnikat, relvastust, varustust ja vorme Afganistani missiooni ajal. Fotod kajastavad Eesti kaitseväelaste teenistust ja eluolu nii Camp Bastionis kui ka väiksemates patrullbaasides ja kontrollpunktides.

Eesti Vabaõhumuuseum on kui omamoodi küla, mis asutati linna piirile, kunagise Rocca al Mare suvemõisa alale 22. mail 1957. Siinse väärtusliku Eesti maa-arhitektuuri kollektsiooni moodustavad ligi 80 paarist viimasest aastasajast pärit hoonet. Mitmed neist kannavad endas Eesti erinevatest piirkondadest saunalugusid ja -kombeid.
Pulga talus iga kuu kolmandal neljapäeval kell 12-17 köetakse suitsusauna ja tutvustatakse saunakombeid. 

Jööri Küla Muuseum loodi 1998. aastal Jööri külarahva poolt, talgute korras. Muuseumi hooneks osteti naaberkülast vana ait, mis võeti detailideks lahti ning püstitati sama aasta kevadel Madise talu sepikoja vunamendile. Viis-kuus korda aastas meenutab Jööri küla rahvas ühiste saunaõhtutega muuseumi suitsusaunas vanu saunakombeid.

Kadrina saunamuuseum Saunapealinna saunamuuseum Kadrinas on Eesti ainus saunamuuseum, mis tegutseb 1957. aastal avatud Kadrina külasauna hoones ning ootab külastajaid sauna lahtioleku aegadel. Mitmesaja eksponaadi hulgas on väärikaim Tallinna sauna tänava veetoru 14. sajandist. Geograafiliselt haaravaim on sajakonna kerisekivi kogu kogu saunatava maailma saunadest nii Eestist, Euroopast kui kaugemaltki. Seepe on kümneid, seebipabereid sadu. Unikaalne on sitz bath ehk istevann, millega 19 sajandi lõpul raviti nii sugulist külmust kui kuumust. 2016. aastal avatud varamu varad on kokku kandnud kohalikud külainimesed, pesemistarbeid, saunapileteid, kentsakaid kunstvihtu, aga ka saunateemalisi taieseid lisandub kollektsiooni igal aastal. Muuseumil on pisike raamatukogu mida troonivad saunaraamatud. Kellel väärt saunateemaline museaal annetada, võib selle sauna tulles lahkesti kaasa võtta.

Karilatsi Vabaõhumuuseumis, Postitee ääres, on suitsusaun, kus koolmeister endistel aegadel oma ihu ja hinge eest hoolt kandis. Sauna ja selle lugudega saab muuseumis tutvuda ning kui eneselgi on soovi saada osa koolmeistri saunast, anna meile teada ja me kütame teie jaoks eheda suitsusauna. Pakume saunateemalisi muuseumitunde „Saki-saki, saunakene“ ja „Saun–talurahva tohter“ õpilasgruppidele.

Kehila Külamuuseum on ajalooline talukompleks, mis kajastab omaaegset taluelu ja rannakalandust. Võimalus tellida muuseumi perenaist - akordionisti erinevatele sündmustele esinema ning ka eratunde andma.
On olemas suur välitelk, lõkkeplats, suitsusaun ja jalgrattarent.

Liivi Muuseumis, Liivide kodutalus, paikneb algupärase rehemaja lähistel, algsel kohal suitsusaun, mis ehitatud 2006. a paiku. Erilistel puhkusel puhume saunale hingekese sisse ja pajatame lugusid. Ka Juhani sünni kohta on mõtlemapanev ja ajastu arusaamu ilmekalt väljendav saunalugu pajatada. Traditsiooniliselt kütame sauna festivalil "Eesti kirjanik" 

Mihkli Talumuuseum, Saaremaal. Mihkli talu on Viki küla vanimaid majapidamisi. Esimesed kirjalikud teated siin elanud inimestest pärinevad juba XVIII sajandi esimesest veerandist. 1711. aastal laulatati Wicki Peeter Reedaga ja see abielu panigi aluse talu elanike kaheksapõlvelisele sugupuule. Ekspositsioonis on elumaja, ratastemaja, rehemaja, saun, vana ja uus hoone (ait), rehemaja-paargu ning laut. Võimalikku tuleohtu  silmas pidades asub saun muudest hoonetest eemal. Saartele iseloomulik, lahtise kerisega suitsusaun on ehitatud 1846. aastal (puuosa 1910). Kolmest ruumist koosneva hoone eeskojas võidi talvekuudel hoida lambaid.

Mihkli Talumuuseum, Hiiumaa Muuseumid. Talu kompleksi kuulub 8 ajaloolist hoonet ning suure terrassiga väliköök. Sel suvel tervitavad kõiki külastajaid ka lambad ja kitsed. Saun on hiidlase elu lahutamatu osa. Juba ammu on teada-tuntud fakt, et laupäeva õhtuti saab hiidlase kodust välja suure kangutamisega. See peab ikka hää tegemine olema, et ta on nõus saunaleilist ja vihtlemisest sel õhtul loobuma. Sauna saab kütta kui soovist on mitu-mitu päeva ette broneeritud.
Meie juurde tulles ei pea aga saunamõnudest kohe üldse loobuma – neid saab hoopis kuhjaga nautida. Haara kaasa saunarätik ja tule naudi ehtsat talu suitsusauna!
Mihkli Talumuuseumis on võimalus osa saada ehtsast suitsusauna võlust. Saunapesu käib nii nagu vanadel headel aegadel – ikka pesukausist. Saunaviht ootab sind kohapeal.

Mõniste Talurahvamuuseumi kompleksi kuulub 2 sauna. Uudistamiseks ekspositsiooni kuuluv vana suitsusaun on ehitatud tsaariajal 1867. aastal ja toodud muuseumi 1957. aastal.
Teine saun ehitati 1926. aastal Mõniste koolimaja saunaks ja pakub suitsusauna elamust tänaseni. Pakume ka ettetellimisel unikaalset haridusprogrammi "Suitsusauna kombestik" 

Palmse mõis, SA Virumaa Muuseumid. Eesti väljapaistvaim barokkstiilis mõisaansambel, ehitatud 1711-1840. Uhke mõisa juurde kuuluvad ka kõrvalhoone, saun, pesuköök. 

Tallinna Linnaelumuuseumis asub ajutine näitus "Kõlvatu Tallinn", mis tutvustab prostitutsiooni ajalugu Tallinna linnas alates keskajast kuni esimese vabariigini välja. Nii näitusel kui ka näitusega kaasas käivatel ekskursioonidel puudutatakse ka saunade teemat kuna saunad said endale juba keskajal halva maine kui kohtadena, kus linlased kõlvatustega hakkama said.

Vana-Võromaa Kultuurikoja väiku savvusann 
Võru linnas Vana-Võromaa Kultuurikoja muuseumisaalis on suitsusauna ja saunakombestikku tutvustav väljapanek. Suitsusaunahõnguline saunamakett on Vana-Võromaa talude saunadest kümme korda väiksem. Saunakese ehitaja ragosi sanna üles nii, et sauna katuse ja lae võib lahti võtta ning uurida, mismoodi Võromaa suitsusaun seestpoolt välja näeb. Juuresolevalt fotoseinalt saab ülevaate saunakommetest. 
Väljapaneku osa on ka UNESCO välja antud tunnistus, et võrokeste saunakombed on kantud ülemaailmselt tähtsa vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Vormsi Talumuuseumis saab näha autentselt renoveeritud rookatusega hooneid, suurt hulka tarbeesemeid ja rõivaid ning fotonäitusi Vormsi ning rannarootsi alade elu-olust. Nii mõnedki tarbeasjad olid saare isoleeritud kultuuris teistsugused, kui mandril harjutud nägema, olgu selleks Vormsi rõivamood, mesitarud või kaelakoogud. Muuseumi pärliks on töökorras traditsiooniline suitsusaun, kus nii mõnelgi laupäeval saunaahi köeb.

Värska Talumuuseumis saab hea ülevaate setode elust ja tegemistest. Kodu rajamine algas ennemuiste juba sobiva maatüki väljavalimisest. Järgmiseks tuli ehitada 2 kõige olulisemat – saun ja kaev. Vastavalt vanale ehitusloogikale kerkis esimese hoonena just suitsusaun. Huvilised saavad tutvuda saunaga läbi ajaloo ning ettetellimisel ka saunaskäiku ka planeerida.