Vihtlemisest räägib Mooska talu perenaine ja sannasuri Eda Veeroja. Vihateo ajad 2022!

VIHTLEMINE ei ole olnud iga saunaskäigu tava. Meie, maarahvas, suhtume loodusse austusega ja metsast viha tarvis okste murdmiseks peab olema tõsine põhjus. Vihtlemine on ajast aega olnud osa ravitsemisest või kommete pidamisest.
Vihtlemist alustan, kui keha on täiseti soe ja naha pind on puhas, umbes kolmandas leilis, pärast pesemist või keha koorimist. Vihtlemist alustatakse jalgataldadest ning liigutakse tasapisi ülespoole. Mehed alustavad vihtlemis paremast, naised vasakust jalast. Kõiki kehaosasid viheldakse läbi vähemalt kolm korda läbi. Vihtlemise ja hingamise rütmi hoiavad saunasõna. Keha puhtaks viheldud, visatakse vihta maha ja astutakse üle viha puhtana puhtale.
Minu isa õpetas nii, et kui saun köeb ja ennast saunaks valmis sätid, siis rahusta meel. Meele rahustamiseks vaata metsa vidukil silmadega ja küsi, kas metsarahvas saab sind täna saunas aidata. Metsarahvas ja puud vastavad ennast kõigutades. Ravimiseks või kommete pidamiseks sobib vaid iseenda tehtud viht,mille tegemiseks on puult abi ja luba küsitudning puud abi eest tänatud. Kokkulepe olemas, leiavad käed ise õiged oksad. Vihtu tehakse pealelõunasel (kuival) ajal täiskasvanud lehtedega teise või kolmanda aasta kasvudest. Viha lehesed korjatakse nii, et puu saab edasi kasvamiseks jõudu ja valgust juurde.
Minu jaoks on suur erinevus, kas teen värsket vihta üheks-kaheks saunakorraks suvisel ajal või kuivatamiseks ja pikema ajaliseks säilitamiseks ning mitmekordseks kasutamiseks. Mõned vihad ja taimekimbud on mõnus säilitada sügavkülmas. Mina puhastan viha lehese jämedamad otsad lehtedest, et viha käega hoitav osa „saba“ jääb peenem ja kuivades pole vaja vihta uuesti siduda.

VÄRSKE VIHT ÜHEKS SAUNAKORRAKS korjatakse vahetult enne sauna minekut. Viha südameks võib panna hästi lõhnavaid taimi ümbritsedes need puude tõhusamate okstega. Kuni vihtlemiseni hoitakse värsket vihta „jalgupidi“ jahedas vees, varjus. Värsketest taimedest ja okstest vihta ei ole tarvis enne vihtlemist ega vihtlemise ajal vette kasta. Saunaleili niiskusest piisab, et taime kasulikud ained vallanduvad kehasse, mitte vihaleotusvette. Lõpetad vihtlemise – too ka värske viht saunast välja, niisekele murule. Kui värske viht jääb terveks, siis saab seda järgmiseks saunakorraks kuivatada aga enamasti siiski mitte.

Kevade üks esimesi õitsejaid on toomingas. TOOMINGA VIHT tehakse õitsemise ajal värskelt kasutamiseks segavihana koos lepa, kase või sarapuuga. Kohe õitsemise alguses korjatud ja toidukilesse toruks keeratud toomingaoksad säilivad sügavkülmas hästi.Talvel saunal pakub selline toomingakimbuke sulades imelisi lõhnaelamusi ning leevendust paljudele tõvedele alates moodsast Covidist ja lõpetades läkaköha või leetritega. Toomingaga vihtlemine toob andestuse. Eelkõige ise endale.

Värsketesse vihtadesse sobivad: sireli õisikud ja vesikasvud, pujud, mündid, pune, meliss, pojengi õied ja lehed, rosmariin, lavendel, sookail, sõnajalg, mustsõstra, õunapuu ja kirsi vesikasvud, põdrakanep, raudrohi, humal, köömen, angervaks, palderjan, tubakas, till, sidrunhein, koriander, salvei ja paljud muud meie igapäevased kaaslased.

KUIVATATUD VIHT PIKEMA AJALISEKS SÄILITAMISEKS JA MITMEKORDSEKS KASUTAMISEKS tehakse vihtleja mõõtu (käevarre pikkune), taimede kasvu ja kuuseisu vaadates.Kõige tuntum saunaviht on ikka arukasest.

Vihtlemine KASE vihaga noorendab nahka, vaigistab valu, parandab haavuja tugevdab immuunsüsteemi. Taastub tasakaalu ihu ja hinge vahel, kehasse tekib kergus ja rõõm. Noore kuuga kasevihaga vihtlemine julgustab alustama. Kase vihta võib kasutada korduvalt, erinevate inimeste vihtlemisel.Parim aeg kasevihtade tegemiseks on uue ja vana jaanipäeva vahel, suured päevad on eriti väge täis. Kasevihta tee kahaneva kuuga.
Mu isa mekkis kaselehte keelega – kui oli magus ja liimine, siis oli vara talveks vihta teha.
Kui oli karvane, siis see kask ei sobinud – leht pidi olema sile ja läikiv.

VIHTADE KORDUVAKS KASUTAMISEKS tuleb viht puhastada (surnud naharakud, higi, energeetika). Usutud on, et viha puhastamiseks tuleb vasaku kannaga lüüa kolm korda vastu maad öeldes: „viht puhtaks“. Tõhus on kasutatud viht loputada leige voolava vee all, seejärel lüüa viht veest tühjaks ja panna kiireks kuivamiseks „saba“ ülespoole rippu.

TAMM on tihti meeste lemmikviht oma laiade lehtede ja tõhususe tõttu.
Tamme vihaga viheldes tuleb kontrollida oma mõtteid ja tundeid. Tamm võimendab kõike, mida meel tunneb. Mulle meeldib teha kahe poolega vihtu – ühel pool kask, teisel tamm või ühel pool kask, teisel vaher.Tammevihaga vihtlemine korrastab rasust nahka, turgutab südant,annab elujõudu ja energiat, leevendab vaimsest tööst tulenevaid pingeid, korrastab vererõhku.Viha leotusveega loputan juuksed kohevaks ja läikivaks.
Vanarahvas ütleb tamme energia olevat nii tugeva, et krooniliste haigustega inimesed ei tohi tammevihta kasutada.Tamme viha jaoks saab oksi lõigata juuli algusest kuni augusti lõpuni, soovivtavalt täiskuuga.

Minu lemmik on SARAPUU viht. Suured pehmed lehed hellitavad keha ja toovad soojuse ühtlaselt kehale. Värsket vihta saab teha terve suve jooksul, hilise sügiseni välja ning viht on vihtleja käes kerge ning helge. Sarapuuvihaga vihtlemine ja kompressidahendavad veene, leevendavad trombe, kergendavad diabeedi nähte.Vihtleja sisemaailm tasakaalustub, avanevad lahendused keerulistele olukordadele.Sarapuu aitab ise endaga kooskõlas olla. Sarapuuviht tee endale kindlasti ISE.

Talvise pööripäeva saunas viheldakse meie peres PÄRNA vihtadega, mis on tehtud äsja õide puhkenud okstest.Pärna vihaga vihtlemine ergutab neerude tööd,kutsub esile rohke higistamise, vabastab lihaspingeid,turgutab külmetuse korral jaleevendab peavalu. Vihtlejal tekib ühendus sisemise tarkusega, keskendumine koondumine olulisele. Viha leotusvesi pleegitabpigmendilaike ja tedretähne.

Eakamatele saunalistele soovitan vihtkemiseks VAHTRA vihta. Vahtravihaga vihtlemine rahustab hinge, toob meelerahu ja kingib kindlusetunde. Vahtra suurel pehmed lehed jahutavad  ja toniseerivad nahka, imavad hästi higi ja mahendavad leili kuumust ihul.
Vahtraviha leotusvesi ja vahtrakompressid leevendavad liigesepõletikke.

VIHATEO AJAD AASTAL 2022

  • KASK - 20.-27. juuni; 15.-25. juuli; eriti head on kaduneljapäevad 23.06 ja 21.07
  • TAMM - 11.-15. juuli; 10.-14. august
  • VAHER - 20.-26. juuli
  • PÄRN - vihta tehakse õitsemise ajal. Rituaalset pärna vihta tehakse kuu loomise ja noore kuuga (1.07 –10.07 aga siis ei pruugi pärn sel aastal veel õitsema läinud olla). Sobib ka täiskuu aeg 12-14. juuli
  • Suurte päevade ajal 20.-22. juuni tehtud vihas on üheksa väge

Kerget lõunõt
Veeroja Eda
Sannasuri

Artikkel ilmus ajakirja Pööningu õueerinumbris Hoov (2022)